Allergia

Hoiad käes Eesti parimate allergoloogide ja Eesti Allergialiidu nõuannetel põhinevat väljaannet, mis annab põhjaliku ülevaate sellest, mis on allergia, miks see tekib ning kuidas allergiat ennetada, leevendada ja ravida.

Allergia on inimese immuunsüsteemi ebatavaliselt tugev reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale ainele, mille suhtes enamikel inimestel sellist reaktsiooni ei teki. Allergia võib avalduda nii nohu, astmasümptomite, silmapõletiku, nahalööbe ja -põletiku, sügeluse kui ka kõigi nende tunnuste kombinatsioonina. Mõnel juhul võib allergia väljenduda eluohtlikult tugeva reaktsiooni ehk anafülaksiana (õhupuudus, pulsi kiirenemine, vererõhulangus, iiveldus, oksendamine) – sellisel juhul on vaja kohe kiirabi kutsuda.

Allergiahaigusi on terve rühm: astma, allergiline nohu, atoopiline dermatiit, nõgestõbi jm. Neil ei ole ühte ega ainust tekkepõhjust, vaid need ilmnevad erinevate tegurite koosmõjus. Kindlasti on oma roll ka pärilikul eelsoodumusel. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Kõige sagedasemateks toiduallergeenideks on mereannid, koorikloomad, pähklid, munad, lehmapiim, nisu, soja, mesi ja tsitruselised.

Põhilised aeroallergeenid on kodutolm, õietolm, loomade karvad, kõõm ja sülg.

Enamasti on nahalööbed seotud toiduallergeenide ja hingamisteede vaevused aeroallergeenidega. Allergiahaigused on kroonilised ja vajavad muutusi elustiilis, sageli ka regulaarset ravimite tarvitamist. Arst saab jagada soovitusi, kuid nende pidev järgimine jääb inimese enda kanda. See ei pruugi alati lihtne olla, aga vastastikune usaldus ja koostöö arstiga on siin üks parimaid abimehi.

Väljaanne on valminud koostöös Eesti Allergialiiduga. Koostaja on tänulik kõigile arstidele, õdedele, apteekritele ja teistele tervisespetsialistidele, kelle tarkuste, nõuannete ja kogemuste najal see väljaanne sündis.