Romaani minategelane on pärast ema surma täitnud ta palve otsida üles oma isa ja temaga korra ka kohtunud. Vanu lugusid meenutades ja vanu kirju lugedes saab naisele aina selgemaks, et ta noored vanemad lahutati kuulujuttudega tahtlikult. Lugudes, mida ta isale ei jõudnudki rääkida, analüüsib ta seni elatule tagasi vaadates olukordi, mil ta midagi tegi või tegemata jättis just seetõttu, et kasvas üles ilma bioloogilise isata, kasulapsena. Miks lootis ta leida lohutust, enesekindlust ja mõistmist suhetest põlvkond vanema mehega?